Kodumasinatest üheks keerukamaks seadmeks peetakse tänapäeval pesumasinat. Eriti kaasaegsed pesumasinad võivad olla keerulised oma erinevate näitajate ja hooldusvajaduste poolest.
Kui selliseid üksikasju ongi palju, siis igaüks neist pakub tarbijale võimalust säästmiseks. Enne pesumasina soetamist tasub analüüsida, millised on pesu pesemise puhul kõige olulisemad nõudmised.
Kas luuk või aken?
Pesumasinad jagunevad laias laastus kaheks nende täiteava asukoha järgi - kas juurdepääs trumlile on seadme pealt või eest. Pealtlaetavat pesumasinat loetakse konstruktsioonilt veidi usaldusväärsemaks (kuna trummel on paremini toestatud), eestlaetavat masinat saab aga kergemini paigutada kappi või saab selle pealmist pinda kasutada ära (nt kuivati paigutamiseks).
Kokkuvõtteks võib öelda, et pealt- või eestlaetava masina valimise aluseks tuleks võtta selle koha suurus, kuhu masin paigutatakse. Arvestada tuleb masina sügavust ja kõrgust. Reeglina on pesumasina sügavuseks 33-65 cm ja kõrgus keskmiselt 85 cm. Kui ala, kuhu on kavandatud masinat panna, ei sea piiranguid pesumasinale, siis võib lähtuda puhtalt sellest, kas eelistatakse pealt või eest laadimist.
Mõlemat tüüpi trumli juurdepääsuga pesumasinaid on olemas ka kitsamates mõõtmetes, aga sellisel juhul on ka seadmete hinnad kallimad.
Mis pesu, kui tihti ja palju pestakse?
Sobiva pesumasina leidmisel on eest- ja pealtlaadimisega sama oluliseks asjaoluks ka see, mida, kui tihti ja kui suures koguses pestakse ning millised on kuivatusvõimalused.
Siinkohal tasub uut masinat hankides võtta aega ka selleks, et hinnata, millised on eespool nimetatud vajadused pikemas perspektiivis. Üldiselt hinnatakse pesumasina elueaks vähemalt kümme aastat - selle aja jooksul võivad pesupesemisvajadused muutuda.
Suur või väike pesumasin?
Pesumasina maksimaalseks täitekoguseks võib olla 3-9 kg pesu. Mida piiratumad on vajadused, seda piiratum võib ka pesumasina mahutavus olla. Väikeseks pesumasinaks peetakse 3-5 kg pesu mahutav masin, mis on piisav 2-liikmelise pere või väikeste pesukoguste pesemise vajaduse rahuldamiseks. Kui pestakse lisaks riietele ka muid suuremaid esemeid, siis tasub hinnata, kas need väiksesse pesumasinasse sisse mahuvad, st nii luugist sisse kui ka trumlisse sisse. Suuremateks masinateks, mis sobivad näiteks mitmeliikmelisele perele, loetakse alates 6 kg pesu mahutavast pesumasinast. Kui pestakse lisaks riietele ka muid suuremõõtmelisi esemeid, siis tasub hinnata, kas need väiksesse pesumasinasse sisse mahuvad, st nii luugist sisse kui ka trumlisse sisse.
Pesuvee temperatuuri, vee hulga, pesu kestuse, loputuste arvu ja tsentrifuugimise pöörete valik
Üldjuhul soovitatakse pesumasin võimalikult täis laadida, et mitte kulutada liigselt energiat ja vett. Piiratud koguste pesemise korral on mõnede pesumasinate puhul võimalik kasutada ka väiksema ressursikuluga programme (nt kiirprogramm kergemini määrdunud riiete jaoks, 1/2 programmi). Pesuprogramme võib olla pesumasinal mitmeid (kokku nt 8-19) - tasub kaaluda, mis programme ilmtingimata vaja läheks (eelpesu, järelloputus, õrnade ja eritekstiilide pesu programmid jne jne).
Moodsatel masinatel võib olla ka erinevaid loputusprogramme.
Loputus sisaldab tavaliselt 3-5 vee vahetust, mis võib 50liitrise pesutsükli puhul tähendada kuni 40 liitrit vett. Järelloputuse korral võib olla võimalus loputusi teha kuni 7 korda. Täiendav loputus võib olla vajalik õrnade pesuesemete või allergikute pesu pesemisel ning pehme vee korral.
Sõltuvalt sellest, kas on olemas eraldi koht, kus pesu saab kuivatada või mitte, on võimalik masinale lisaks soetada eraldi kuivatusmasin. Kui see on aga liiga kulukaks lahenduseks, siis alternatiivina on võimalik valida pesumasin, mis lisaks pesemisele toimib ka kuivatina.
Kuivati puhul on oluline, et masin tsentrifuugiks pesu kiirusel vähemalt alates 800 pööret/minutis. Tänapäeval on enamus pesumasinate tsentrifuugimisvõimsuseks 1000-1600 pööret/minutis. Mida suuremat tsentrifuugimisvõimsust kasutada, seda kuivem on pesu.
Energiatõhususe klassid A-G
Kodumasinate (sh pesumasinate) energiatõhusus on tänapäeval oluliseks teemaks nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt ning seda valdkonda reguleeritakse Euroopa Liidu tasandil. ELi direktiiviga on sätestatud pesumasinate energiatõhususe klassid ning klasside määramine põhineb näitel, kus täis masinaga pestakse puuvillast pesu temperatuuril 60 °C (vee lähtetemperatuuriks on 15 °C).
Energiatõhususe määramiseks kasutatakse tähtede ja plusside kombinatsioone - A+++ kuni A+ eriti hea tõhususe jaoks ning A kuni G väga hea kuni nõrga tõhususe jaoks. Katsed on näidanud, et hea tõhususega pesumasin (A) võib kulutada peaaegu 2 korda rohkem energiat kui väga hea tõhususega pesumasin (A+++).
Tõhususkategooriaid Ast kuni Gni kasutatakse ka pesumasina pesemistulemuse ja kuivatamise tulemuse hindamiseks.
Masina pesemistulemuse puhul on väga tõhusate ja tõhusate tulemuste vahel keerukas pelgalt silmaga vaadates vahet teha.
ELi direktiiviga on sätestatud ühtlasi, et pesumasina kohta tuleb esitada selle tehnilises spetsifikatsioonis kirjeldus, kui palju energiat ja vett seade kulutab aastas (teatud arvu pesutsüklite kohta teatud pesuprogrammi puhul).
Moodsate pesumasinatega aga saab ökonoomselt pesta, kui valida madalatemperatuuriline programm (20-40 °C). Eriti madalal temperatuuril pesemise korral (nt 20 °C) toimub pesu eelleotamine, mis tagab sama hea tulemuse, kui kõrgema temperatuuriga pesemise korral.
Pesumasina seadistamine
Programmide valik võib toimuda kas vastavat nuppu keerates või elektroonilise või puutetundliku juhtpaneeli kaudu valikut tehes. Olenemata, mis tehnoloogiat on kasutatud masina seadistamiseks, tasub kasutajal enda jaoks selgeks teha, kui lihtne on emma-kumma süsteemiga hakkama saada (programmi sätete määramine ja nende korrigeerimine, võimalike tõrgete selgitamine ja nende kõrvaldamine, erifunktsioonide kasutamine (nt taimer, tsentrifuugimise suurendamine või välja lülitamine).
Mida veel pesumasin pakkuda võib?
Kaasaegsed pesumasinad võivad kasutajale pakkuda ka erinevaid lisafunktsioone pesupesemise lihtsustamiseks. Mõned näited sellistest lisavõimalustest oleksid järgmised:
- pesuvahendi automaatne kasutamine, mis tähendab, et pesumasinasse sisestatakse korraga suuremas koguses pesuvahendit ja masin ise mõõdab sealt sobiva koguse;
- auru kasutamine pesemise ja kuivatamise käigus paremate tulemuste saamiseks (õrnem pesu, vähem kortse tekitav kuivatamine);
- mootori kinnitamine trumli külge veorihma kasutamise asemel - kuna trumli veorihmad amortiseeruvad aja jooksul ning hakkavad tekitama olukorda, kus masin muutub tsentrifuugimisel häälekamaks, siis veorihmata lahendusi võib pidada pikemaealisemateks ja vaiksemateks konstruktsioonilisteks lahendusteks;
- ajaseadesüsteem ja viitstardifunktsioon lubavad kasutajal seada masina tööaja enda plaanidega paremini kokkusobivaks - kiirendada tsükli kestust või seada tsükli algusaeg odavama energiahinna ajale;
- täiendavateks funktsioonideks võivad veel olla eestlaetava pesumasina luugi blokeerimine, automaatne vee sisselaske süsteem, lekkekaitsesüsteem, vahukontroll, mürasummutus.
Mida hoolduse puhul silmas pidada?
Pesumasin vajab hooldust nagu iga muu seade - tasub selgitada, kas garantii kehtib kogu seadmele või selle mõnele osale, kuidas pääseb ligi erinevatele masina osadele, kus asuvad erinevad filtrid ja kui tihti tuleb neid kontrollida ning kuidas tagada, et pesumasina eluiga oleks võimalikult pikk. Pesumasina konstruktsioonilisest aspektist on mõtet pöörata tähelepanu sellele, mis materjalist on veepaak, st kas see on plastist, emailitud või roostevabast terasest.
Pesumasinaid on saada erinevates hindades - lihtsamad soodsamate ning väikeste mõõtmete ja erinevate funktsioonidega masinad kallimate hindade eest. Masina valikul tasuks hetkeks mõelda ka võimalike remondivajaduste peale - kui soodsama masinaga peaks midagi juhtuma, siis kas on remondikulud on mõistlikud ja varuosad lihtsalt kättesaadavad. Paljudel pesumasinatootjatel on oma esindaja Eestis - lõpliku valiku tegemisel tasuks ehk sellelegi mõelda, et mis tootja esindus kus asub ja mis laadi teenuseid seal pakutakse.
Kui selliseid üksikasju ongi palju, siis igaüks neist pakub tarbijale võimalust säästmiseks. Enne pesumasina soetamist tasub analüüsida, millised on pesu pesemise puhul kõige olulisemad nõudmised.
Kas luuk või aken?
Pesumasinad jagunevad laias laastus kaheks nende täiteava asukoha järgi - kas juurdepääs trumlile on seadme pealt või eest. Pealtlaetavat pesumasinat loetakse konstruktsioonilt veidi usaldusväärsemaks (kuna trummel on paremini toestatud), eestlaetavat masinat saab aga kergemini paigutada kappi või saab selle pealmist pinda kasutada ära (nt kuivati paigutamiseks).
Kokkuvõtteks võib öelda, et pealt- või eestlaetava masina valimise aluseks tuleks võtta selle koha suurus, kuhu masin paigutatakse. Arvestada tuleb masina sügavust ja kõrgust. Reeglina on pesumasina sügavuseks 33-65 cm ja kõrgus keskmiselt 85 cm. Kui ala, kuhu on kavandatud masinat panna, ei sea piiranguid pesumasinale, siis võib lähtuda puhtalt sellest, kas eelistatakse pealt või eest laadimist.
Mõlemat tüüpi trumli juurdepääsuga pesumasinaid on olemas ka kitsamates mõõtmetes, aga sellisel juhul on ka seadmete hinnad kallimad.
Mis pesu, kui tihti ja palju pestakse?
Sobiva pesumasina leidmisel on eest- ja pealtlaadimisega sama oluliseks asjaoluks ka see, mida, kui tihti ja kui suures koguses pestakse ning millised on kuivatusvõimalused.
Siinkohal tasub uut masinat hankides võtta aega ka selleks, et hinnata, millised on eespool nimetatud vajadused pikemas perspektiivis. Üldiselt hinnatakse pesumasina elueaks vähemalt kümme aastat - selle aja jooksul võivad pesupesemisvajadused muutuda.
Suur või väike pesumasin?
Pesumasina maksimaalseks täitekoguseks võib olla 3-9 kg pesu. Mida piiratumad on vajadused, seda piiratum võib ka pesumasina mahutavus olla. Väikeseks pesumasinaks peetakse 3-5 kg pesu mahutav masin, mis on piisav 2-liikmelise pere või väikeste pesukoguste pesemise vajaduse rahuldamiseks. Kui pestakse lisaks riietele ka muid suuremaid esemeid, siis tasub hinnata, kas need väiksesse pesumasinasse sisse mahuvad, st nii luugist sisse kui ka trumlisse sisse. Suuremateks masinateks, mis sobivad näiteks mitmeliikmelisele perele, loetakse alates 6 kg pesu mahutavast pesumasinast. Kui pestakse lisaks riietele ka muid suuremõõtmelisi esemeid, siis tasub hinnata, kas need väiksesse pesumasinasse sisse mahuvad, st nii luugist sisse kui ka trumlisse sisse.
Pesuvee temperatuuri, vee hulga, pesu kestuse, loputuste arvu ja tsentrifuugimise pöörete valik
Üldjuhul soovitatakse pesumasin võimalikult täis laadida, et mitte kulutada liigselt energiat ja vett. Piiratud koguste pesemise korral on mõnede pesumasinate puhul võimalik kasutada ka väiksema ressursikuluga programme (nt kiirprogramm kergemini määrdunud riiete jaoks, 1/2 programmi). Pesuprogramme võib olla pesumasinal mitmeid (kokku nt 8-19) - tasub kaaluda, mis programme ilmtingimata vaja läheks (eelpesu, järelloputus, õrnade ja eritekstiilide pesu programmid jne jne).
Moodsatel masinatel võib olla ka erinevaid loputusprogramme.
Loputus sisaldab tavaliselt 3-5 vee vahetust, mis võib 50liitrise pesutsükli puhul tähendada kuni 40 liitrit vett. Järelloputuse korral võib olla võimalus loputusi teha kuni 7 korda. Täiendav loputus võib olla vajalik õrnade pesuesemete või allergikute pesu pesemisel ning pehme vee korral.
Sõltuvalt sellest, kas on olemas eraldi koht, kus pesu saab kuivatada või mitte, on võimalik masinale lisaks soetada eraldi kuivatusmasin. Kui see on aga liiga kulukaks lahenduseks, siis alternatiivina on võimalik valida pesumasin, mis lisaks pesemisele toimib ka kuivatina.
Kuivati puhul on oluline, et masin tsentrifuugiks pesu kiirusel vähemalt alates 800 pööret/minutis. Tänapäeval on enamus pesumasinate tsentrifuugimisvõimsuseks 1000-1600 pööret/minutis. Mida suuremat tsentrifuugimisvõimsust kasutada, seda kuivem on pesu.
Energiatõhususe klassid A-G
Kodumasinate (sh pesumasinate) energiatõhusus on tänapäeval oluliseks teemaks nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt ning seda valdkonda reguleeritakse Euroopa Liidu tasandil. ELi direktiiviga on sätestatud pesumasinate energiatõhususe klassid ning klasside määramine põhineb näitel, kus täis masinaga pestakse puuvillast pesu temperatuuril 60 °C (vee lähtetemperatuuriks on 15 °C).
Energiatõhususe määramiseks kasutatakse tähtede ja plusside kombinatsioone - A+++ kuni A+ eriti hea tõhususe jaoks ning A kuni G väga hea kuni nõrga tõhususe jaoks. Katsed on näidanud, et hea tõhususega pesumasin (A) võib kulutada peaaegu 2 korda rohkem energiat kui väga hea tõhususega pesumasin (A+++).
Tõhususkategooriaid Ast kuni Gni kasutatakse ka pesumasina pesemistulemuse ja kuivatamise tulemuse hindamiseks.
Masina pesemistulemuse puhul on väga tõhusate ja tõhusate tulemuste vahel keerukas pelgalt silmaga vaadates vahet teha.
ELi direktiiviga on sätestatud ühtlasi, et pesumasina kohta tuleb esitada selle tehnilises spetsifikatsioonis kirjeldus, kui palju energiat ja vett seade kulutab aastas (teatud arvu pesutsüklite kohta teatud pesuprogrammi puhul).
Moodsate pesumasinatega aga saab ökonoomselt pesta, kui valida madalatemperatuuriline programm (20-40 °C). Eriti madalal temperatuuril pesemise korral (nt 20 °C) toimub pesu eelleotamine, mis tagab sama hea tulemuse, kui kõrgema temperatuuriga pesemise korral.
Pesumasina seadistamine
Programmide valik võib toimuda kas vastavat nuppu keerates või elektroonilise või puutetundliku juhtpaneeli kaudu valikut tehes. Olenemata, mis tehnoloogiat on kasutatud masina seadistamiseks, tasub kasutajal enda jaoks selgeks teha, kui lihtne on emma-kumma süsteemiga hakkama saada (programmi sätete määramine ja nende korrigeerimine, võimalike tõrgete selgitamine ja nende kõrvaldamine, erifunktsioonide kasutamine (nt taimer, tsentrifuugimise suurendamine või välja lülitamine).
Mida veel pesumasin pakkuda võib?
Kaasaegsed pesumasinad võivad kasutajale pakkuda ka erinevaid lisafunktsioone pesupesemise lihtsustamiseks. Mõned näited sellistest lisavõimalustest oleksid järgmised:
- pesuvahendi automaatne kasutamine, mis tähendab, et pesumasinasse sisestatakse korraga suuremas koguses pesuvahendit ja masin ise mõõdab sealt sobiva koguse;
- auru kasutamine pesemise ja kuivatamise käigus paremate tulemuste saamiseks (õrnem pesu, vähem kortse tekitav kuivatamine);
- mootori kinnitamine trumli külge veorihma kasutamise asemel - kuna trumli veorihmad amortiseeruvad aja jooksul ning hakkavad tekitama olukorda, kus masin muutub tsentrifuugimisel häälekamaks, siis veorihmata lahendusi võib pidada pikemaealisemateks ja vaiksemateks konstruktsioonilisteks lahendusteks;
- ajaseadesüsteem ja viitstardifunktsioon lubavad kasutajal seada masina tööaja enda plaanidega paremini kokkusobivaks - kiirendada tsükli kestust või seada tsükli algusaeg odavama energiahinna ajale;
- täiendavateks funktsioonideks võivad veel olla eestlaetava pesumasina luugi blokeerimine, automaatne vee sisselaske süsteem, lekkekaitsesüsteem, vahukontroll, mürasummutus.
Mida hoolduse puhul silmas pidada?
Pesumasin vajab hooldust nagu iga muu seade - tasub selgitada, kas garantii kehtib kogu seadmele või selle mõnele osale, kuidas pääseb ligi erinevatele masina osadele, kus asuvad erinevad filtrid ja kui tihti tuleb neid kontrollida ning kuidas tagada, et pesumasina eluiga oleks võimalikult pikk. Pesumasina konstruktsioonilisest aspektist on mõtet pöörata tähelepanu sellele, mis materjalist on veepaak, st kas see on plastist, emailitud või roostevabast terasest.
Pesumasinaid on saada erinevates hindades - lihtsamad soodsamate ning väikeste mõõtmete ja erinevate funktsioonidega masinad kallimate hindade eest. Masina valikul tasuks hetkeks mõelda ka võimalike remondivajaduste peale - kui soodsama masinaga peaks midagi juhtuma, siis kas on remondikulud on mõistlikud ja varuosad lihtsalt kättesaadavad. Paljudel pesumasinatootjatel on oma esindaja Eestis - lõpliku valiku tegemisel tasuks ehk sellelegi mõelda, et mis tootja esindus kus asub ja mis laadi teenuseid seal pakutakse.